Nikolai Karklin
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
| ||
| Hõbe | 1938 | poolraskekaal |
Nikolai Karklin (lätipäraselt Nikolajs Kārkliņš; 17. detsember 1911 Nõmmküla vald, Ambla kihelkond, Järvamaa – 21. august 1999 Montréal) oli läti päritolu eesti maadleja, kes võitis Euroopa meistrivõistlustel (1938) hõbemedali Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus.
Tema isa oli lätlane. Ta lõpetas 1928. aastal Tamsalu algkooli. Maadlema hakkas ta süsteemselt ajateenistuses Jõhvis 4. Üksikus Jalaväepataljonis, pärast teenistuse lõppu läks 1933 Tallinna, et korralikult treenida.
Karklin pääses 1941. aastal Nõukogude Liitu viimisest, kuna koos teiste sundmobiliseeritutega oli ta laeval Eestirand, mis Prangli saare juures Saksa lennuki pommitabamusest sõitis karile. Tallinnas elamise ajal töötas ta ETK-s ja hiljem politseis.
1943. aasta lõpul põgenes Karklin Soome, algul kaasa minema pidanud abikaasa Maria jäigi okupeeritud Eestisse. Soomest sõitis Karklin Rootsi ja 1949. aastal Inglismaa kaudu Kanadasse, kus elas peamiselt Montréalis. Töötas kaubamajas, elektrijaama ehitusel jms kuni pensionile minekuni 1977. aastal. 1978–1995 oli ta Montreali Jaani Jaani koguduse kiriku majavanem.
Ta suri 21. augustil 1999 pärast rasket haigust Montréalis. Tema mälestusteenistus peeti 12. septembril Montréali eesti Jaani kirikus ja tema tuhk maeti 12. mail 2000 Tallinna Metsakalmistule.
Sportlasena
[muuda | muuda lähteteksti]Ta kuulus klubisse Tallinna Sport.
Karklin oli kahe kaalukategooria piiri peal: päris raskekaallast (95 kg) välja ei andnud, aga poolraskekaalus (kuni 87 kg) võistlemiseks pidi liiga palju alla võtma, mis jõudu nõrgendab.[1] Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.
Karklin jäi viimaseks, kes on võitnud Kristjan Palusalu[2]. Võiduga tuli ta Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus[2]. Rohkem ta Eesti meistriks ei tulnud.[3]
Karklin arvati Eesti koondisse poolraskekaalus. II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21 punkti) Eesti (12 punkti) ja Ungari (9 punkti) ees. Soome võitis kõigis kaalukategooriates.[4]
Karklin sai Eesti meistrivõistlustelt medali, võites ka Johannes Kotkast.[5]
Pärast Berliini olümpiamänge toimunud Tallinna Spordi rahvusvahelisel turniiril võitis Karklin kolmekordset Euroopa meistrit Kurt Hornfischeri. Ka Palusalu võitis pikapeale Hornfischeri ära, võitis ka Karklini ja turniiri.[6]
8. jaanuaril peetud Eesti 1937. aasta meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas Karklin Johannes Kotkale ning tuli tema järel Palusalu puudumisel hõbedale. Märtsis Kreeka-Rooma maadluses oli Palusalu kohal ning tuli ise viimast korda meistriks Kotka ja Karklini ees.[1]
Euroopa meistrivõistlused
[muuda | muuda lähteteksti]24.–27. aprillil peeti Tallinnas Estonia kontserdisaalis Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[7]
Poolraskekaalu Eesti esinumber Ago Neo polnud vormis, äsja B-maavõistlusel Soomega oli kaotanud ka Juhan Kalde (Karklinit ei pandud koondisse)[8]. Karklin sai varakult valmistuda ja kilod õnnelikult maha võtta. Kommentaatorite sõnul olnud Karklini võtete arsenal kesine, see-eest jõudu nagu karul.[9]
Poolraskekaalus oli 7 võistlejat. I ringis loositi Karklin vabaks, Umberto Silvestri (Itaalia) võitis Werner Seelenbinderi (Saksamaa).[9]
II ring. Karklin seljatas Silvestri ajaga 18.44, Seelenbinder seljatas Tomasz Gwóźdźi (Poola).[9]
III ring. Karklin võitis Arnolds Kalniņš (Läti) 3:0, Axel Cadier (Rootsi) seljatas Silvestri ajaga 12.47, Seelenbinder seljatas Elmer Härmä (Soome).[9]
IV ringi jõudis kolm meest. Cadier oli vaba, Karklin võitis Seelenbinder 3:0.[9]
V ring. Karklin kaotas Cadierile 1:2. I Cadier, II Karklin, III Seelenbinder.[9]
Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks, Voldemar Roolaan kolmandaks. Riikide arvestuses kogus Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, Läti 2, Türgi ja Norra 1 punkti.[10]
Novembris kohtumisel Läti klubiga LAS võitis Karklin raskekaalus Edvīns Bietagsi 2:1.[11]
Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses 10. ja 11. detsembril osales raskekaalus kaks maadlejat. Kotkas võitis Karklinit 3:0.[11]
5. ja 6. märtsil tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses Tallinnas Kotkas Karklini ja A. Klaaseni ees.[12]
Maavõistlusel Soomega 25. ja 26. märtsil Tallinnas alistas Karklin B-meeskondade kohtumises Pekka Mellavuo 3:0. Eesti A-koondis kaotas 3:4 (Johannes Kotkas võitis Hjalmar Nyströmi), B-koondis võitis 4:3 (eestlastest võitsid veel Evald Sikk, Voldemar Mägi ja Edgar Rohtmets).[13]
Pärast Eesti annekteerimist kutsuti Karklin Nõukogude Liidu II absoluutsele tšempionaadile koos Kotka ja Neoga. Karklin sai 14 võistleja seas 6. koha, kaotades Kotkale 48 sekundiga, pronksi saanud Konstantin Koberidzele punktidega ja ka hõbeda saanud Aron Gonzale. Kotkas võitis, Neo oli 9.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 152
- ↑ 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 179
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 325.
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 135-136
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 250
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 184-185
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 153
- ↑ !200 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152–153
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 156-157
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 159
- ↑ 11,0 11,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 161
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 163
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 164
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 186–188, 190
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ants Kajandi. "Nikolai Karklin IN MEMORIAM". Vaba Eestlane nr 77, 21. oktoober 1999. Lk 11